18. juuli 2011

Kaunis hommik!

See on Kuku paljand, mis asub Gauja jõe paremal kaldal. Arvatavasti on see üks Läti kõrgematest - kõrguseks on 43m ja pikkuseks 300m (leidsin pikkuseks ka 500m?).

Hommikusöök söödud? Aeg telgid kokku panna, rattad sõidukorda seada ja teele asuda. Jätkame teekonda Karli suunas.

Oleme jõudnud Gauja lisajõe Amata äärde.

Amata on kiire vooluga ja kärestikuline. Liivi keeles tähendab Amada "piiritaja". Siin paistavad "mini" paljandid.

Ongi aeg keerata paremale, sest tahame külastada Zvartesi ja Ainavu paljandeid.

Hea on vahepeal suurelt kaardilt oma asukohta uurida.

Lõbus kaart jutustab kohalikest legendidest.

Oleme Gauja Rahvuspargis.

Pärimuse järgi on siin olnud nõidade meelispaigad.

Kas tunned puid? Iga puu "heliseb" erinevalt.

Rippsild üle Amata jõe.

Tegime väikese jalgsimatka. Kõrgustesse tõusmiseks kasutame treppe.

Milline imeilus vaade! Seda tasub jäädvustada.

Zvartes kalju. Seda peetakse Läti kauneimaks liivakaljuks ja selle vanuseks on rohkem kui 350 miljonit aastat.

Väike puhkus.

Kuhu suundume?

Sõidame Amatciene järvistu luksuslikke elamuid vaatama.

See küla on ehitatud eesmärgiga: elada puhtas ja vaikses keskkonnas, säilitades võimalikult palju looduslikku keskkonda (metsa ei muudeta pargiks). Krunte ei piira aiad ja nii saavad metsloomad siin vabalt liikuda. Ka ei rajata siia suuri muruväljakuid, sest tahetakse säilitada looduslikke niidutaimi.

Maju siia võib ehitada palkidest, puidust ja kividest. Katused võivad olla kivist, puidust, roost või mätastest.

Nende majade omanikud saavad nautida vaadet järvele.

Lahke majaperemees lubas meid oma krundi ujumiskohta veemõnusid nautima.

Pärast karastavat suplust ja veepudelite kaevuveega täitmist, võtsime suuna Araiši järvele.
See on ainus omataoline järvekindlus terves Põhja- Euroopas.
Araiši järvekindlus on PhotoPeach



Araiši kivikindlus rajati 14. sajandil Liivi ordu poolt ja püsis 17. sajandini.

Kas selline oli elamu kivi- või rauaajal?

Kiviajal. Sa võid seda ehituskunsti ka ise proovida.

Vaade järvekindlusele maanteelt.

Oleme jõudnud Cesisesse.
Tuleb veidi süüa ja puhata. Kas tead, et Cesis on üks vanemaid kohti Balti riikides, kus õlut valmistama hakati? Õnneks ei jätnud me õlut proovimata.

Cesis (Võnnu) on üks Läti vanemaid linnu.
Orduloss on kenasti restaureeritud.
See kindlus-loss on endine Liivimaa ordumeistri residents - üks võimsamaid Liivimaa ordu kindlustest. 1777.a omandas lossivaremed krahv von Sievers, kes lasi ehitada varemete külge uue lossi.

Cesise Püha Jaani kirik (gootika) on Vidzeme regiooni vanim kirik. Selles kirikus saab imetleda Köleri poolt maalitud altarimaali. 1839-1846 omandas Johann Köler Cesises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse.

See hinnaline altarimaal on maalitud 1858 aastal. Sellest on tehtud 5 koopiat ja need asuvad Viinis, Karksis, Riias, Peterburis ja Rootsis.

Vaade ordulossile kiriku tornist.

Kiirustav munk.

Orduloss.

Cesise kesklinnas paikneb Saaremaa Kaarma dolomiidist mälestusmärk Võnnu lahingus (1919) langenutele.

Tegime mälestussamba jalamil ka ühispildi.

Ordulossi ümbritseb kena park. Jalutasime pargis ja nautisime kaunist suveilma.

Olemegi jõudnud sihtkohta.

Siia jääme telkima.

Sume suvine küünlavalgusõhtu Gauja kõrgel kaldal.

Kilomeetreid sai läbi sõidetud 53 ja laagripaiga leidsime Gauja kõrgel liivakaldal. Suplesime Gaujas, püstitasime telgid, valmistasime õhtusöögi. Öösel sadas ja sähvis välgunooli - oli korralik "ilutulestik".