Meie "majake"...
...ja rataste "majake"
Hommikusöök Mustjärve ääres.
Mustjärve pindala on 21,9 ha ja sügavus 9 m.
Järve vesi on punakaspruun, happelise reaktsiooniga. Vee läbipaistvusvaevu 0,4 m. Siin püüab Maiu vee läbipaistvust hinnata.
Järve kaldad on madalad ja soostunud. Mustjärvest on leitud mitmeid haruldasi ränivetikaid ja zooplanktonit.
Vaade järve ümbritsevale männikule.
Olemigi valmis! Ees ootab tore ja põnev matkapäev suvises kuumuses.
Jõudsime ristteele.
Näe, siin me oleme!
Istutatd kuusemets. Puud seisavad nagu sõdurid rivistusel.
Oleme jõudnud Ilumetsa meteoriidikraatrite lähistele.
Hõreda asustuse tõttu pole Ilumetsa meteoriit jätnud erilisi jälgi rahva ajaloolosse mällu. Legendid kuradite kodust on ilmestatud nüüd tänapäevaste puuskulptuuridega.
Siin on üks kena sookoll, kes hoiatab inimesi tundmatute maastikute eest. Sookollikene hoolitseb, et kõik soos elavad loomakesed ja linnukesed elaksid hästi.
Ilumetsa kuradid armastasid kulda kuivatada. Annetasime meiegi talle midagi kuivatamiseks.
Väike infominut.
See on Põrguhaud (läbimõõt 80 m ja sügavus 12 m), kuhu umbes 6600 aastat tagasi langes meteoriit, mis on Eestis üks kuuest teadaolevast taevakeha maandumiskohast.
Kirjutaks vanale sõbrale ka midagi?
Teekond jätkub.
Järvenpää ehk Niitsiku järv on Orava valla piiriks.
Et jõuda järve ujuma, tuli läbida soomaastik.
Siin küpsevad jõhvikad.
Siin ilutsevad huulheinad. Huulhein on putukroiduline taim ja neid kasvab Eestis kolme liiki: ümaralehine, pikalehine ja vahelmine huulhein.
Oleme jõudnud Usenitsa külla. Selle küla nimi tuleneb ilmselt vene sõnast uzinitsa, mis tähendab naisvangi. Mälestuskivi kohalikule koolile.
Oleme Setumaal. See on tsässon - õigeusu külakabel.
Lahke proua tutvustas meile oma küla ajalugu ja traditsioone.
Kohe oleme Mikitamäel.
Siin on iidne Setumaa. Mikita küla vanuseks võib olla üle 700 aasta.
Peale selle, et Toomas hoiab korras kogu matkaseltskonna rattad, aitab ta ka teisi abivajajaid.
Väike peatus kohaliku kaupluse ees, et maiustada jäätisega ja täiendada joogivee varusid.
Selle kaupluse juurest taas teele asudes purunes Laidal ratas. Heade sõprade abiga ja Räpina rattaparanduse toel sai Laida jälle oma kalli rattaga sõita.
Nüüd oleme siin!
Tolmav kruusatee.
Pärast värskendavat suplust Võhandu jões.
Oleme Võhandu jõe suudmes. Siin paikneb kaks Võõpsut. Eestimaal on Võõpsu alev ja Setumaal Võõpsu küla. Kroonikas on Võõpsut esimest korda mainitud 1428.a.
Tore, et Võõpsust Räpina poole sõites saime kasutada jalgrattateed.
Räpina Puuriida Pubis kinnitasime keha.
Pubi seestvaade.
Räpina on linn Põlva maakonnas Võhandu jõe alamjooksul. Asula tekkis 18. saj. ja linnaks sai 1993. a.
1784. a. toimus Räpinas nn Puuaiasõda. Kohalikud talupojad käinud Riias kohaliku mõisnuku von Löwenwolde peale kaebamas ränkraskete koormiste ja õiguste puudumiste pärast. Kui mõisnik sellest teada sai, siis kutsus ta oma orjad kokku mõisa õue ja lubas neile Riiast saadetud "õigust" tutvustada. "Õiguseks" olid soldatid. Mõisnik käskis kaebajad välja anda, aga orjad keeldusid. Mõisnik käskis soldatitel maamehi tulistada. Läks lahti lahing. Maamehed haarasid aiast roikaid ja ründasid sõjaväge. Viis talupoega sai surma ja kaheksa haavata, haavu löödi ka neljale soldatile.
Täna seisab siin seda sündmust meenutav mälestusmärk.
Räpina mõisa häärber - Sillapää loss - asub ülespaisutatud Võhandu jõe paisjärve ulatuval poolsaarel. Uhke klassitsistlik häärber valmis 1858.a. Ehitasid von Sieversid.
Vaade paisjärvele.
Räpina paberivabriku kirjapandud ajalugu algas 1728.a., mil Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwevwolde omandas valdused Eesti pikima, Võhandu jõe ääres Räpinas. Paberitööstus toimib ka täna.
Väike peatus.
Laagri panime püsti Mehikoormas piirivalvekordoni ja raudbetoonist tuletorni kõrval. Oleme Tartumaal Meeksi vallas Lämmijärve ääres. Siin on järv kõige kitsam - 2 km.
Mehikoorma on Peipsi rannamaade vanimaid asulaid. Esmakordselt on mainitud 1242. a. seoses järvejääl ordurüütlite ja Vene vägede vahel toimunud kuulsa Jäälahinguga.
Mehikoorma tuletorn ehitati 1938.a. ja see on Peipsi järve rannamaade suurim ja kõrgeim laternaruumi ja rõduga silindrikujuline tuletorn. Torni kõrgus on 15 m ja läbimäät 3 m. Tuletornis põleb tuli aprillist novembrini ja nähtavuskaugus on 10 miili. Tuletorn kindlustab ohutu laevaliikluse Peipsi ja Lämmijärve vahel.
Õhtune ettelugemine.
Köögitoimkond.
Piir on lausa käeulatuses. Üle järve paistab Venemaa.
