Laager ongi kokku pandud ja võime teele asuda.
Veel viimane pilk Lämmijärvele.
Kena metsatee viib läbi kaasiku.
Väike peatus.
Teekond jätkub.
Siit keerame ära!
Siin me oleme! Kus on järv?
Järvselja järv.
Mis loom see küll peaks olema?
Ehk on see kaan?
Kaanil peaks olema iminapp nii keha ees- kui ka tagaosas. Tal on ka 33 kehalüli ja arenenud lihastik. Eestis elab hobukaan, pisikaan, kalakaan, lamekaan. Leidub ka apteegikaane, keda on kasutatud meditsiinis.
Mõnus!
Vesi on siin pruunikas nagu Mustjärveski.
Liblikale meeldisid Toomase sokid. On see ehk suur-kiirgliblikas? (Lugesin, et neid saab ligi meelitada teravalõhnalise juustuga.)
Järvselja on küla Tartu maakonnas Meeksi vallas. Siin on Järvselja raamatukogu.
Infotahvlilt võis lugeda, et Järvselja on Eesti metsanduse häll. Varem nimetati siinset ümbruskonda Kastre- Peravallaks. Järvselja uhkuseks on Kuningmänd, kes on sama vana kui Tartu Ülikool. Järvseljal kasvavad ka Eesti kõrgeimad kuused (44,1 m), arukased (37 m), haavad (40 m).
Esimene taimla rajati 1887. a. Et mets saaks siin kasvada tehti 19. saj. II poolel ulatuslikke kuivendustöid. Metsade omanikuks oli siis Kastre mõisnik Nikolai von Essen. Soode arvelt võideti 2000 ha metsamaad.
Jälle teel! Kruusateel võib sõita küll, kui autod seal ei sõidaks.
Sealt me tulime!
Oleme jõudnud suurele maanteele. Väike puhkus ja siis võtame suuna Läänistele.
Lääniste vana koolimaja.
Parv Ahja jõel. Selle parve "varjus" käisime ujumas.
Ahja jõgi on Lääniste jaoks algus ja alus. Ta oli ühendusteeks muu maailmaga. 19. saj. sai siit aurulaev "Nikolaiga" sõita Tartusse.
Pärast suplust suundume lõunastama.
Lõuna.
Lahke pererahvas.
Oleme jõudnud Võnnu. Võnnust on pärit Gustav Suits.
Vaade Võnnu kirikule.
Teel.
Võnnu kirik veidi lähemalt.
Võnnu kirik on Eesti suuremaid maakirikuid. Kirik rajati 13. saj. kuid on aja jooksul korduvalt ümber ehitatud.
Vaata kaarti! Tulime Läänistest ja nüüd oleme Võnnus.
Väike joogipeatus.
Siin me vist oleme!?
Viljapõld.
Kartul õitseb.
Puude vilus on mõnus puhata.
Kavastu.
Paadimees sõidab parve tooma.
Selle parvega ületame Emajõe.
Esmakordselt hakkas parv Kavastus jõe parema ja vasaku kalda vahel ühendust pidama 1899. aastal tollase kohaliku mõisniku Werner Wulf`i eestvõttel. Täpselt 100 aastat hiljem 1999. aastal taastus vahepeal katkenud parveühendus Tiit Veeberi initsiatiivil AS Giga ja Luunja valla koostöö tulemusena.
Üle jõe saab tööpäeviti 6.30 - 20.00. Nädalavahetustel ja riigipühal 9.00- 20.00.
Vesi Emajões oli mõnus - 27 kraadi!
Kas kõik on vees?
Kavastu kohtukivi.
Koosale suunduva tee ääres hakkas silma välgu "kätetöö".
Koosa paisjärv Metsakivi külas. Siia jääme telkima.
Mõnus suplus pärast matkapäeva.
Köögitoimkond.
Head isu!
Päikeseloojang.
No comments:
Post a Comment