Pudrupotti on liivaga päris hea küürida. Tänane riietus vastab ilmale!
Mis meid täna ees ootab? On vaja kaarti uurida ja õiged teed valida.
Suur Munamägi asub Haanja kõrgustiku keskosas ja on nii Eesti kui ka Baltikumi kõrgeim mägi. Suur Munamägi kerkib 317 m üle merepinna, aga suhteline kõrgus (kõrgus jalamillt) on ainult 62 m. Tänu mäe tipus olevale vaatetornile saame 346,7 m kõrguselt Eestimaad nautida. Hea ilmaga näeb tornist 50 km kaugusele.
Ühine pilt enne tipu vallutust.
Kes on Alar Sikk?
Kas tunned maad..
Kalevipoeg on vorminud Haanja mastikku. Kalevipoeg - ma ei tea, kust ta siis tuli, arvatavasti Pihkva poolt jälle, aga siis vist ei olnud laudu kaasas - oli ära väsinud ja tahtnud pikali visata, aga peaalune oli tsipa madalaks jäänud. Oli kätega kahelt poolt tõmmanud ja sellest saigi Munamägi. Ja kuna parmud ja kärbsed kõik segasid, siis vähkres ühele poole ja teisele poole ja sellest sai Vaskna järv. Siis oli üles tulnud, ja esimene jalasamm oli Tuuljärv. No ja teine pidi siis olema Tuhkrijärv.
Kui siit pilvepiirilt alla vaatan..
Jätsime Haanja selja taha
Kirikumäe järv.
Vana-Vastseliina Piiri kõrtsis sõime lõunat.
Vastseliina sümboliks on iidse piiskopilinnuse varemed, mis asuvad Vana-Vastseliinas. Vastseliina kants asus Ida ja Lääne piiril, omaaegset Vana-Liivimaad ja Pihkvat ühendava sõja- ja kaubatee ääres. Seal on peremehetsenud sakslased, venelased, poolakad, rootslased. Vene tsaar Peeter I külastas Vastseliinat 1697.a. ja leidis, et sealne Rootsi garnison polnud tema vastu piisavalt aupaklik. Kättemaks järgnenud Põhjasõjas oli karm. Kindlus tehti maatasa ja hävitati ka linnust ümbritsenud asula.
Vastseliina linnus on tähelepanuväärne veel ühest aspektist. Meie tavaline valge-toonekurg on Eestimaal tegelikult üpris uus tulnukas. Teadaolevalt esimene toonekurg, kes Eestisse saabus, tegi oma pesa 1841.a, Vastseliina kindlusevaremetele.
Linnusetornist avaneb kaunis vaade ümbruskonnale.
Ohtlik teelõik.
Ohtlik teelõik on õnnelikult läbitud.
Kaunis liivakivipaljand Piusa ürgorus on keskdevoni liivakivi paljandid.
Järsud tõusud sunnivad jalgratast käekõrval lükkama.
Kõik Möldri müüri äärde! Piusa jõe ürgoru liivakivipaljandeid kutsutakse müürideks. Tavaliselt on müürid jõe paremal kaldal.
Vaade kõrgelt ülevalt.
Ees on järsk laskumine ja rippsilla ületus.
Laskujaid peaks aitama köis. Hea, et seda ka pingul hoitakse.
Rippsilla ületus.
Toredad koopad!
Kas see laagriplats sobib?
Piusa jõgi on Kagu-Eesti pikimaid jõgesid.
Väike jalutuskäik
Kõnnin "katuseid" mööda...
Härma müür on pikim liivakivipaljand Piusa jõe ürgorus.
Härma müür
Männik
Kukeseened.
Päike läheb looja!
Täna oli ilus suvepäev, aga ilma vihmata me ei jäänud. Vihmasabin tabas meid enne Vana-Vastseliinasse jõudmist.
No comments:
Post a Comment